Vennaskond - Inimene

Inimene ta on minu noorem vend.
Ta on rumal kui hljes ja targaks peab end.
Neil isegi koolieelikud
lle panevad pksid ja seelikud.

Neil puuduvad suled ja ehtmed,
olgu poisid vi plikad,
kigil koivad on pikad
ja nokad on nosus ja pehmed.

ks thjus ja thisus mbritseb neid.
Ei haudu nad mune, vaid uusi ideid.
Nad kardavad jd, on tiivutud
ja kik nende kombed on siivutud.

Ei maga nad lumes, vaid voodis.
Ise sdasid peavad,
ise sdasid neavad,
need maapealsed anekdoodid.

Kuid sageli haarab mind nimetu piin:
enam olla ei tahaks ma prillpingviin.
Olen lind, mul on tiivad,
kuid kuhu nad viivad?
J alla molluski jrele
viivad mind tiivad.

Seisan ksinda tuisus ja jl,
aga tiiva all sdames vreleb.
Kus on siis mu lilled jnd,
kus on nad jnd.

Inimene ta on minu noorem vend.
Ta on rumal kui hljes ja targaks peab end.
Neil isegi koolieelikud
lle panevad pksid ja seelikud.

Neil puuduvad suled ja ehtmed,
olgu poisid vi plikad,
kigil koivad on pikad
ja nokad on nosus ja pehmed.

ks thjus ja thisus mbritseb neid.
Ei haudu nad mune, vaid uusi ideid.
Nad kardavad jd, on tiivutud
ja kik nende kombed on siivutud.

Ei maga nad lumes, vaid voodis.
Ise sdasid peavad,
ise sdasid neavad,
need maapealsed anekdoodid.

Kuid sageli haarab mind nimetu piin:
enam olla ei tahaks ma prillpingviin.
Olen lind, mul on tiivad,
kuid kuhu nad viivad?
J alla molluski jrele
viivad mind tiivad.